Askleepias (Asclepias) perekonda askleepialiste sugukonnast kuulub umbes 100 liiki, mis looduslikult on levinud peamiselt Ameerika mandril. Mugul-askleepias (A. tuberosa) on Eesti oludes talvekindel, kuid talvel niiskuse suhtes tundlik. Taim eelistab toitaineterikka, vett hästi läbilaskva pinnasega, päikeselist kasvukohta. Kasvuperioodil vajab regulaarset kastmist ja väetamist. Talub ka kuiva pinnast. Võib kasvada 60-90 cm kõrguseks ja on pika õitsemisajaga. Õied meelitavad ligi liblikaid. Paljundatakse seemnetega või puhma jagamise teel kevadel. Seemnete idanemistemperatuur on 16-18°C. Seemned võib külvata kohe kasvukohale või taimed ette kasvatada ja alles siis kasvukohale istutada. Verev-askleepias (A. curassavica) on igihaljas poolpõõsas, mida tihti kasvatatakse aias ka üheaastase taimena. Taim võib kasvada kuni meetri kõrguseks ning puhma läbimõõt võib ulatuda 60 cm. Õied paiknevad varte tippudes õisikutes ja on värvilt enamasti punased või oranžikas punased, harvem kollakad või valged. Kui seemned külvata varakevadel, siis õitseb juunist sügiskülmadeni, toas või talveaias kuni detsembrini. Taim eelistab liivakat kuivemat mulda ning sooja, õhurikast ja valget kasvukohta (aias päikeselist kasvukohta). Paljundatakse enamasti seemnetega, kuid tubaseid taimi kevadel ka puhma jagamise teel. Seemned külvatakse jaanuarist-märtsini umbes 0,5 cm sügavusele liivasesse mulda. Seemned idanevad 18-20°C juures 14-20 päeva. Kahkjaspunane askleepias (A. incarnata) kasvab ca 1 meetri kõrguseks põõsaks, millel on elliptilised 7 – 14 cm pikkused lehed ning roosakaspunased õied, mis on koondunud umbes 5 cm läbimõõduga õisikutesse varte tippudes. Õitseb alates kesksuvest kuni kuus nädalat järjest. On hea lõikelill. Kasvuks eelistab päikeselist kasvukohta ning toitaineterikast vett läbilaskvat mulda. Lepib ka toitainetevaese ja kuiva mullaga, talub hästi põuda, kuid ei talu liigniiskust.