Kilpkonnalille (Chelone) perekonda mailaseliste (Scrophulariaceae) sugukonnast kuulub 6 liiki , mis looduslikult kasvavad Põhja-Ameerika vihmametsades, preeriates ja mägedes. Tänu oma tugevale kasvule ja ilmastikukindlatele õitele on neid hakatud kasutama iluaianduses. Viltune kilpkonnalill (Chelone obliqua) on tugevate püstiste ümarate varte ja tumeroheliste, süstjas-elliptiliste saagja servaga lehtedega taim. Tumeroosad kilpkonna kuju meenutavad õied asetsevad varre tipus ja tipuosas lehtede kaenaldes. Õied on umbes 2 cm pikad ja on varre tipus koondunud õisikusse. Heade kasvutingimuste korral moodustab kiiresti tiheda puhma, mille kõrgus ulatub 60-70 cm. Õitseb alates augustist kuni külmadeni. Tuntud on ka viltuse kilpkonnalille valge vorm (Chelone obliqua var.alba, syn. Chelone glabra). Tema erineb eelmisest neljakandilise varre ja valgete õite poolest. Ka võib taim kasvada kuni 1 m kõrguseks.
Kilpkonnalilled eelistavad päikeslist kuni poolvarjulist ning niiskemapoolset huumusrikast sügavalt haritud kasvukohta. Kuid taluvad hästi ka rasket pinnast ja tavalist aiamulda. Soovitav on kevaditi kompostiga multšida. Parim viis paljundamiseks on kevadel kasvuperioodi algul puhma jagamine (soovitavalt iga 4-5 aasta tagant). Paljundada võib ka kevadsuvel võetud pistikutega või seemnetega.
Kilpkonnalill on dekoratiivne püsilill, kuid vajab Eesti oludes talvekatet. Seega võiks sügisel kasutada sellist talvekatet, mis võib jääda kevadel taimele multšiks.
Võiks olla aedades eelistatud tänu väga dekoratiivsele tumerohelisele lehestikule, mittelamanduvatele vartele ning ilmastikukindlatele õitele.

Tagasi