Kilbirohi (Alyssum) kuulub ühe- või mitmeaastaste hallikasroheliste rohttaimede ja poolpõõsaste perekonda ning ristõieliste (Brassicaceae) sugukonda. Perekonda kuulub üle 150 erineva liigi, mis looduslikult on levinud peamiselt Vahemeremaadel. Õied on kollased või kahvatukollased, vili litrikujuline. Eestis kasvab looduslikult 3 liiki, neist Gmelini kilbirohi(A. gmelinii) kasvab ainult Saaremaal liivaluitel. Ilutaimena kasvatatakse püsikuist hõbedast kilbirohtu (A. argenteum) ja kalju – kilbirohtu ehk kaljukilbikut (A. saxatile). Rohkesti kasvatatakse ka kilbirohule lähedast üheaastast kivikilbikut (Lobularia maritima syn.Alyssum maritimum), mis vajab toitainetevaest kuid lubjarikast liivast kuivapoolset mulda. Eelistab poolvarjulist kasvukohta. Kivikilbik on Vahemeremaadelt pärit lamavate ja tõusvate vartega kompaktne pinnakattetaim. Taim õitseb rikkalikult juunist oktoobrini. Tema õied on lõhnavad ja värvuselt valged, roosad, purpursed või violetsed. Kivikilbik on hea meetaim, sobib suurepäraselt ka kalmistule. Kivikilbik sobib suurepäraselt koos kasvama sinise päsmaslillega.
Kilbirohud vajavad päikeselist kasvukohta ja lubjarikkast kuiva kruusast mulda. Nad on niiskustundlikud, liigniiskuses mädanevad kiiresti. Paljundatakse peamiselt seemnetega. Seemned külvata märtsis- aprillis potti. Idanevad 18°C– 20°C juures 8-14 päeva, pikeerida vahedega 3cm x 3cm. Noored taimed hakkavad õitsema teisel aastal. Samuti võib seemned külvata suve lõpus, sügisel otse kasvukohale. Istutamise või harvendamise sobivaks vahekauguseks võiks olla 25-30 cm.