Kellukas (Campanula) on ühe- ja mitmeaastaste rohttaimede perekond samanimelisest sugukonnast, milles on umbes 300 erinevat liiki. Enamus neist on looduslikult levinud põhjaparasvöötmes. Eestis kasvab looduses 8 erinevat liiki. Sinised, violetsed või valged õied on liitlehised, kellukjad. Niitudel on tavalised kerakellukad (C. glomerata), suureõieline kellukas ehk kurekatel (C. persicifolia), harilik kellukas (C. patula) ja ümarlehine kellukas (C. rotundifolia), salumetsades laialehine kellukas (C. latifolia) ja nõgeselehine kellukas (C. trachelium). Aedades kasvatatakse Lõuna – Euroopast pärinevat kaheaastast keskmist kellukat (C. medium), püsikuna Kaukaasiast ja Türgist pärinevat piimjaõielist kellukat (Campanula lactiflora), kiviktaimlais karpaatia kellukat (C. carpatica) ja pisikellukat (C. cochlearifolia), toataimena rippkellukat (C. isophylla) ja teisi like ning nende sorte. Kellukad vajavad rikkalikuks õitsemiseks päikesepaistelist kasvukohta, kuid rahuldavalt kasvavad ja õitsevad ka poolvarjus. Kasvavad tavalisel aiamullal, mis on vett läbilaskev, sest on niiskustundlikud, eriti talvel. Enamasti paljundatakse seemnetega ja külvatakse seemned kevadel või varasuvel, mis idanevad keskmiselt 2-3 nädalat, õitsema hakkavad mitmeaastased kellukad teisel aastal. Keskmine kellukas (C. medium) eelistab kasvada päikeselisel kuni poolvarjulisel, huumuserikka parasniiske pinnasega kasvukohal. Taim on aeglase kasvuga, igihaljas ja rohkelt harunev. Tema kuni 6 cm pikkused kellukjad, sinised, lillad, roosad ja valged õied asuvad paljuõielises õisikus. Seemned võib taimede ettekasvatamiseks külvata aprillis mais potti või kasti, samuti mais juunis otse avamaale. Ettekasvatamisel pikeeritakse seemikud vahedega 5 x 5 cm, kuid avamaa külvi puhul harvendataks. Lõplikuks taimedevaheliseks vahekauguseks nende kasvukohal on soovitav jätta umbes 30 cm. Ettekasvatatud taimed istutatakse kasvukohale augusti lõpul, septembris, kus nad õitsevad järgmise aasta juunis juulis. Keskmine kellukas sobib suurepäraselt nii peenra- kui lõikelilleks. Piimjaõieline kellukas (Campanula lactiflora) on Eesti oludes talvekindel püsilill, mis kasvab kuni 120 cm kõrguseks. Eelistab kasvamiseks viljaka, vett hästi läbilaskva mullaga päikeselist kuni poolvarjulist kasvukohta. Vajab kaitset tugevate tuulte eest ning õite värv on intensiivsem poolvarjulisel kasvukohal. Sobib hästi lõikelilleks. Paljundada saab juurepuhmiku jagamise teel kevadel, samuti varrepistikute abil. Seemnetega paljundamisel on soovitav seemneid stratifitseerida. Õitsemise lõpetanud õied on soovitav alatasa eemaldada, samuti õiteta varred, mis soodustab õite teket taimel.

Tagasi