Algus > Soovita sõbrale Ostukorv  | Logi sisse »     
Kinkekaardid
Lillesibulad
Seemned
Taimed
Taralõng
Garantiitingimused
Ostujuhend
Tagasiside
Kontakt
Korduma kippuvad ...
Kasulikud lingid
Liigikirjeldused
Soovita sõbrale
Krediitkaardiga o...
Meie pangarekvisi...
 
SEB pank. Siin saad maksta Internetipangas

Hansapank. Siin saad maksta Internetipangas

Sampopank. Siin saad maksta Internetipangas

Master card / VISA

Kannike (Liigikirjeldused)

Kannike (Viola) on enamasti ühe- ja mitmeaastaste rohttaimede, harvem poolpõõsaste perekond samanimelisest (Violaceae) sugukonnast. Perekonnas on ca 400 liiki, mis looduslikult kasvavad kogu Maal, peamiselt parasvöötme aladel, Eestis kasvab looduses 16 liiki. Lõhnav kannike (Viola odorata), tänapäevaste populaarsete kannikese hübriidide üks eelkäijaid, kasvab looduslikult Euroopas, Aasias ja Põhja-Aafrikas ning on tuntud antiikajast peale. Ta oli vanal ajal Ateena linna embleem. Araablased kasutasid kannikesi sherbetti valmistamiseks. Keskajal olid kannikese suhkrustatud õied nõutud maiustus. Õitseb kevadel ja suvel. Muld taime kasvukohas peaks olema toitaineterikas ja hea drenaažiga, kasvupaik olgu päiksepaisteline või poolvarjus. Paljundatakse seemnetega, mida võib külvata kasvuhoonesse või otse avamaale, seemned idanevad 15°C juures 2-3 nädalat. Soovitatav vahekaugus istutamisel on 15cm x 15cm. Noppige neilt pidevalt õisi ja nad õitsevad kaua. Esimesed katsed aretada aaskannikesest aialill pärinevad 17 saj. Elanud Saksa taimeteadlaselt Camerariuselt. Kuid alles 18.saj lõpul ja 19.saj algul õnnestus inglise aednikel saada selliseid hübriide, mis on lähedased meile tuttavale aedkannikesele. Järgnevatel aastakümnetel ristati neid Euroopast pärit kollase kannikesega ja Aasiast pärit altai kannikesega ning tulemuseks olid juba paljud selliste sametiste õitega aedkannikese sordid, mida me tänapäeval tunneme võõrasema nime all. Ka aedkannikesel ehk võõrasemal on samad kasvunõuded kui tema eellasel lõhnaval kannikesel. Püsikuna kasvatatakse Eestis sarvkannikest (Viola cornuta), mis on roomava risoomiga. Tänu risoomile on ta lisaks seemnetele paljundatav ka puhma jagamise teel (risoomiosadega). Tal on pika kannusega 2-3 cm läbimõõduga õied, mille värvus varieerub olenevalt sordist valkjassinisest tume lillakassiniseni. Kui närtsinud õisi pidevalt eemaldada, õitseb maist kuni sügiskülmadeni. Paljundada tuleks kevadeti enne õitsemist kas siis jagamise teel, pistikutega või seemnetega. Viimased külvatapotti või kasti kasvuhoonesse märtsis-aprillis, idanevad 15°C juures 2-3 nädalat, mai lõpus juunis istutada taimed kasvukohale. Õitsema hakkavad juba samal aastal.

Tagasi

 
Image
Image
 

 0 toodet
 Summa: 0.00 EEK

Hinnad koos käibemaksuga.

Registreeri

Image
Image
 
 

Kõik uudised
Image
Image
 
Image - Saab vaadata pilti
Image - Saadaval ainult istikuäris
  - Peenrataim
  - Potitaim
  - Rippamplisse sobiv
  - Kiviktaimlasse sobiv
  - Roniv või roomav
  - Sobib lõikelilleks
  - Taimel on lõhnavad õied
  - Kuivust hästitaluv
  - Taimele sobib päikeseline kasvukoht
  - Taimele sobib poolvarjuline kasvukoht
  - Taimele sobib varjuline kasvukoht
   
Image
Image

 
 
noom