Kalla (Zantedeschia) on mitmeaastaste rohttaimede perekond võhaliste (Araceae) sugukonnas. Neid on kokku 8 erinevat liiki risoomtaimi, mis looduslikult on levinud troopilise ja Lõuna-Aafrika soostunud, suviti kuivadel tasandikel. Enim on ta levinud Lõuna-Aafrika Vabariigi Natali provintsis. Kallal on lihakas risoom, nooljate lehelabadega juurmised lehed ja kuni 1 m pikkuse õisikuvarre tipus asetsev tõlvikõisik, mida ümbritseb valge, kollane või roosa torbikukujuline kõrgleht - õisiku kandeleht. Kallad on hinnatud lõike- ja potililled. Neid võib edukalt kasvatada terrassi- ja rõdukastides, suvel ka õues peenras või potis. Hästi mõjub kalla lilleseades vankril või suures korvis. Eestis võib aiapoodidest leida peamiselt roosade, valgete, oranzide ja punaste õitega kallasid. Ostmisel tuleks tähelepanu pöörata eelkõige mugula suurusele. Kui selle ümbermõõt on 12 - 14 cm, siis selline mugul tagab reeglina ka kvaliteetse õitsemise. Mugulal ei tohiks olla ka hallitust ega mädanikku, ta ei tohiks olla tohletanud ega töss. Kalla mugul tuleks istutada 12 - 14 cm läbimõõduga potti umbes 4 cm sügavusele. Muld peaks olema viljakas, huumuserikas, vett hästi läbilaskev, poes müüdavatest lillemuldadest pisut happelisem. Taime kasvuajal tuleb substraati rikkalikult kasta. Pärast õitsemist võib talitada mitmeti: Mõned kasvatajad soovitavad kallale võimaldada kuiv ja toasoe vähemalt kolmekuuline puhkeperiood. Sellel ajal taime potist välja ei võeta. Taime lehtedel lastakse kuivada ning eemaldatakse ja hävitatakse. Kui puhkeperiood läbi, paigutatakse taim valgesse kohta ja hakatakse kastma. Kasvuperioodil väetatakse kallat toalillede või mõne muu temale sobiva täisväetisega. Teine võimalus on pärast kalla lehtede kuivamist taime mugulad puhkeperioodiks mullast välja võtta. Kirjanduse andmetel mõjub soodsalt õiepungade moodustamisele kui taime mugulaid hoida puhkeperioodi algul kaks-kolm nädalat 25 - 30^oC juures ja edasise puhkeperioodi vältel 16 - 18 ^oC juures. Meie peres on toimitud järgmiselt: hoiame kõiki lillesibulaid, risoome ja muguljuurikaid ning teisi välja kaevatud säilitusorganeid, sh kallade mugulaid, üle talve ilma mullata kuivas, pimedas ja jahedas (temp. 1 - 5 kraadi) keldris. Hoiuruum peab olema nii kuiv, et betoonlaele ei tekiks kondensaati. Hollandi lillekasvatajad manitsevad lillesibulaid ja juurikaid mitte koos hoidma lõikelillede ja puuviljadega. Viimased eritavad etüleeni, mis mõjub sibulatele kahjulikult. Ka liigne õhuniiskus on halb. Pärast puhkeperioodi lõppu istutame risoomid rammusasse, parajalt niiskesse mulda ning asetame pottidega valguse kätte. Kastame vastavalt vajadusele. Erinevalt valge õisikukandelehega noolja lehelabaga harilikust kallast (Zantedeschia aethiopia) on süstja kalla (Z. rehmanii), mida nimetatakse ka roosaks kallaks, lehed lineaarsed kuni süstjaslineaarsed, ahenedes sujuvalt nii tipu kui ka aluse suunas. Taim kasvab kuni 40 cm kõrguseks. Süstjas kalla on harilikust kallast kapriissem. Mõned kasvatajad ei soovita süstjat kallat suveks õue viia. Meie aias ja ka kilemajas on ta küll kenasti kasvanud ja õis roosaks värvunud. Küll aga toas aknalaual kasvades ei ole õis värvunud, vaid jäänud valgeks. Tundub, et süstjas kalla vajab õite kandelehtede värvumiseks lisaks happelisele kasvusubstraadile ka rohkesti ultraviolettkiirgust, mida annab taimedele päike.

Tagasi