Plantex AS

Bergeenia (Liigikirjeldused)

Bergeenia (Bergenia) e badaan, kuulub igihaljaste nahkjate lehtedega püsikute perekonda kivirikuliste (Saxifragaceae) sugukonnast. Neid on kokku 10 liiki, mis looduslikult kasvavad peamiselt Aasia mäestikes. Õitsevad kevadel mais- juunis, nende õied on enamasti roosad. Eesti aedades ja parkides kasvatatakse südajalehist bergeeniat (B. cordifolia) ja kahelehist bergeeniat (B. crassifolia) ning nende sorte. Viimane pärineb Siberist, kus teda kogutakse parkainete saamiseks. Ta on kasutusel ka värvi- ja ravimtaimena. Eestis laiemalt levinud südajalehine bergeenia ja tema sordid võivad kasvada kuni 25 - 40 cm kõrguseks. Paljundatakse kas puhma jagamise teel või seemnetega kevadel. Seemned võib külvata taimede ettekasvatamiseks juba aprillis mais, kuid võib külvata ka juunis – juulis otse kasvukohale. Idanemistemperatuur on vahemikus 15 – 20ºC. Ettekasvatatud seemikud võib pikeerida 5 cm vahedega ning taimed istutatakse suve lõpul ja sügisel kasvukohale 30 cm vahedega, kus nad hakkavad õitsema kolmandal või neljandal aastal. Bergeenia eelistab päikeselist kuni poolvarjulist, viljaka, vett hästi läbilaskva parasniiske pinnasega kasvukohta. Sobib kasvatamiseks üksikult või rühmiti püsilillepeenral, kiviktaimlas, veekogu ääres ja maapinna katteks. Lehed värvuvad bergeenial intensiivsemalt kuival kasvukohal kasvades. Kuival kevadel võib vajada kastmist, mis pikendab õitsemise aega. Jääb samale kasvukohale paljudeks aastateks, isegi kuni 20 aastat. Eesti oludes talvekindel taim.

Tagasi