Begoonia (Begonia) on õistaimede perekond begoonialiste sugukonnast. Neid on üle 800 liigi, mis looduslikult on levinud troopika ja lähistroopika metsade alustaimestiku hulgas või ka varjulistel mäenõlvadel ja kaljuastangutel. Jahedamates ja kuivemates piirkondades kasvavad begoonialiigid on sageli mugultaimed, mille maapealne osa taime puhkeperioodiks sureb. Mõnede begooniate hapukaid lehti kasutatakse troopikas köögiviljana salatite valmistamiseks, mitme liigi mahlast saadakse ravimeid. Eestis kasvatatakse ilutaimedena kirjude lehtedega toalille kuningbegooniat (B. rex), rikkalikult õitsevat roosbegooniat (B. X hiemalis), üheaastasena peenra- ja äärislille alatiõitsevat begooniat (B. Semper-florens ) ja hübriidset rohkete valgete, roosade või kollaste liht- või täidisõitega mugulbegooniat (B. X tuberhybrida). BEGOONIA seemned tuleb külvata jaanuarist märtsini tuppa või kasvuhoonesse potti. Seemned vajavad idanemiseks valgust, mistõttu ei tohi neid mullaga katta, vaid vajutada kergelt mulda ning pott katta kile või klaasiga, et seemned ei kuivaks. Igal päeval peaks korra katte eemaldama, et idanevad seemned saaksid õhku. Kate eemaldatakse täielikult, kui taimed on tärganud. Seemned idanevad 21-24°C juures 14-21 päeva. Taimede kõrgus ulatub 15-20 cm-ni, õitsevad juunist-juulist kuni sügiskülmadeni. Kasvukohana eelistavad päikeselist kuni poolvarjulist kasvukohta. MUGULBEGOONIAD on suurepärased taimed, mida on hõlbus kasvatada. Neid kauneid lilli võib istutada peenardele, rõdukastidesse, ripp-vaasidesse või aiapottidesse. Nad on ka suurepärased kalmistulilled, sest on pika õitsemisajaga ning taluvad üsnagi hästi poolvarju. Samuti ei kahjusta neid kalmistul kasvades suuremate puude turbe all hiliskevadised ega varasügisesed öökülmad. Begooniate eredais värvides õied on alati silmatorkavad ja dekoratiivsed. Nende õitsemist võib nautida juulist kuni külmadeni. Õitsema hakkavad mugulbegooniad umbes kolme kuu möödumisel pärast mugulate istutamist. Et begooniate õitsemiseelne kasvuperiood on Eestimaa kliima jaoks küllaltki pikk, siis õitsemisperioodi pikendamiseks võib taimi pottides ette kasvatama asuda juba märtsi keskel. See võimaldab juuni algul, kui öökülmade oht möödas, õienuppudega taimed välja istutada. Begooniad eelistavad kasvada päikeselisel kuni poolvarjulisel, viljaka huumusrikka vett hästi läbilaskva pinnasega kasvukohal. Ettekasvatamiseks vajavad mugulbegooniad umbes 13 cm läbimõõduga potti. Istutamisel tuleb jälgida, et mugula tipp jääks pealt mullaga tasa. Muld peab olema mõõdukalt niisutatud. Sobiv kasvukoha temperatuur on 18 - 20^oC. Noorte võrsete ilmumisel tuleks tagada hea valgustus, st asetada taimepotid akna lähedale. Kastmisel tuleks vältida vee sattumist lehtedele. Begooniad on tundlikud kuiva õhu, tuuletõmbuse ja järskude temperatuurimuutuste suhtes. Begooniate peenras kasvatamisel tuleks nad istutada umbes 5 cm sügavusele ning vahekaugus peaks võimaldama lehestikul vabalt kasvada - seega ca 25 cm. Mõned kasvatajad potistavad taimed augusti teisel poolel ning toovad varajaste öökülmade ja liigse vihma eest kasvuhoonesse või verandale. Septembris piiratakse kastmist, et lehed järk-järgult kolletuksid ja kuivaksid. Pärast seda võetakse mugulad mullast välja ning lõigatakse varred ligikaudu 10 cm kõrguselt ära. Kui tüüka ots on paari nädala möödudes kuivanud ja eraldub kergesti mugulast, oleks see hea eemaldada ja puhastada mugulad mullast. Mugulaid võib säilitada kuivas ruumis turba sees temperatuuril 2 - 8^oC. Talvepuhkuse ajal ei tohiks mugulad kortsu tõmbuda. Liiga soojas ruumis võib see juhtuda. Liigniiskes ruumis võib mugulatel hakata arenema mädanik ja hallitus.

Tagasi